Ukuoru lääneperv. Siin asus kunagi ka Ukuoru I.


Ukuoru II aastal 2000.


Ukuoru III aastal 2006. Juga peaks asuma vabakaubandustsooni piiril oleva kraavi otsas.


Ukuoru IV aastal 2008.


Ukuoru V mida ei ole küll näha, 2009. aasta aprillis.

Ukuoru juga asus Sillamäe linna läänepiiril klindiastangusse lõikunud Ukuorus. Tema lugu on üsna omapärane. Kuni 1960. aastani mühises Ukuoru joastik Ukuorus, kuid siis hakati orgu prügi vedama ja oja ise suunati kraaviga sadakond meetrit lääne poolt klindiastangust alla. Ukuoru II juga oli isegi kaunim, kui see päris Ukuoru juga oligi. Seoses Sillamäe vabakaubandustsooni rajamisega jäi juga 2005. aastal jälle progressile jalgu. Ukuoru II-st u 500 m lääne poole murti paeplatoosse uus kraav ja vesi suunati Ukuoru III-ga klindiastangust alla. Vabakaubandustsooni laiendati ja Ukuoru III oli sunnitud loovutama oma koha u 5 m kõrgusele ja klindiastangust paarisaja meetri kaugusele jäävale Ukuoru IV-le. Joa otsinguid on otstarbekas alustada Voka asulast, sõita sealt klindiastangu äärset teed mööda 7,5 km Sillamäe suunas kohani, kus linn paistma hakkab ja tee klindiastangust eemaldub. Sealt, Päite panga veerelt, tuuleveski varemete lähedalt, leiategi otsitu. Päite klindiplatoo kõrgus joa kohal on veidi alla 40 m. Ligi 2 m sügavuse kraavi suudmest langeval joal on kõrgust veidi üle 6 m. Ülejäänud 30 mereni jäänud meetrit läbib oja (kui vett on palju) mühiseva kosena. Vesi on Ukuaru joale, mille toitjaks paeplatoo pealne veevaene Ukuoja, ikka probleemiks olnud ja üsna sageli on see päris kuiv. Joaastangus paljanduvad kesk-ordoviitsiumi lubjakivid. Kosealuse järsem nõlv on põhiliselt kambriumi liivakivi (ülal) ja sinisavi (all) päralt. Suurveeta on Ukuaru muidugi kaunis ja võimukas, kuivemate aastaaegade tarvis jääb üksnes klindiastangus paljanduva mitmevärvilise paelasundi uurimisest saadav rahuldus. Joaastangu lähedalt pangaveerelt avaneb kaunis vaade Soome lahele, Päite pangale, Sillamäe linnale ja ka kurikuulsale, Soome lahte reostada ähvardanud haruldaste muldmetallide tehase jäätmehoidlale. Suur osa viimasest on jõutud juba kaitsva kihiga katta ja see lubab loota kas just kõige, aga ikkagi paremat. Rahva seas levivad jutud räägivad sellest, et just Ukuoru lähistelt klindiastangu äärest kaevandatud ja Sillamäe vabrikutes rikastatud uraanist olla valmistatud Nõukogude Liidu esimene aatomipomm. Kui palju selles on tõtt ja kui palju väljamõeldisi, seda ei tea keegi, sest kõik uraaniga seonduv oli endises Nõukogude Liidus sedavõrd salastatud asi, et isegi selle asjaga seotud isikud ise ei pruukinud teada, millega nad parasjagu tegelevad. Nii salajane, et selle nimegi ei tohtinud suhu võtta, ning seepärast räägiti ikka "elemendist number üks". Kuid see on tõsi, et Teise maailmasõja järgsel ajal kaevandati just siit diktüoneemakilta ja ka see, et sellest uraani toodeti ning viimast just Sillamäe ülisalajastes tehastes.