Jägala juga asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jägala jõel, 3 km suudmest ülesvoolu ja 1 km Koogi küla keskmest põhja pool. Joa paremale kaldale on võimalik jõuda ka Jägala-Kaberneeme tee 3. kilomeetrilt vasakule, Neeme küla suunas keerates. Joani jääb siit vaid kilomeetri jagu ekslemist kunagise (1917-41) Jägala puupapivabriku ehitajatest ja töölistest jäänud barakkide vahel. Joa kohal laskub Jägala jõgi 8 m kõrguse ja kuni 60 m laiuse kaarja joana alla Põhja-Eesti klindi paeplatoolt, Kallavere-Ülgase klindipoolsaare ja Ruu klindineemiku vahelisse Jägala klindiorgu. 97 km pikkusel ja 82-meetrise langusega Jägala jõel on laialdane (1570 ruutkilomeetrit) tagamaa Kõrvemaa soode ja metsade näol. Eesti mõistes on jõgi, mille keskmine vooluhulk on 10 kuupmeetrit sekundis, küllaltki suur. Suurvee aegu on Jägala jõe vooluhulk tõusnud kohati isegi enam kui 200 kuupmeetri sekundis. Klassikalise Põhja-Eesti klindi joana on ka Jägala juga moodustunud pae- ja liivakivilasundi piirimail. Joaastangu läbilõikes paljanduvad (ülalt alla): kesk-ordoviitsiumi Kunda lademe hall lubjakivi, mis sisaldab rohkesti peajalgsete (nautiloidide) kivistisi (2,2 m); keskordoviitsiumi Volhovi lademe hall lubjakivi, mis sisaldab rohkesti glaukoniidi (tumeroheline mineraal) teri (2,5 m) ja Bellingeni lademe kirjuvärviline lubjakivi, milles on samuti rohkesti glaukoniidi teri (0,7 m); alam-ordoviitsiumi Hunnebergi lademe roheline ja pude glaukoniitliivakivi (1,2 m) ja Varangu lademe glaukoniitliiva sisaldav savi (0,2 m) ning Pakerordi lademe tumepruun diktüoneemakilt (1,2 m). Kuni 6 m sügavune joaalune hiiukirn lisab sellesse läbilõikesse veel umbes 2 m diktüoneemakilta ja teist samapalju oobusliivakivi ehk fosforiiti. Joast allavoolu jääva kanjoni seinad lasevad samuti maapõue mitmevärvilistel kihtidel kenasti särada. 1917. a. ehitati Jägala joa energia ärakasutamiseks sellest umbes 1 km allavoolu väike elektrijaam ja puupapivabrik. 1922. a. ehitati joast umbes 2 km allavoolu Linnamäele 1500 KW võimsusega, Eesti mõistes suurejooneline hüdroelektrijaam. Linnamäel, selles Jägala jõe suudmest umbes 1 km kaugusel asuva jõekääru kõrgel kaldapealsel asus hilises neoliitikumis, kaua aega enne Iru ja Lindanisa kindlustatud asulaid, muinaseestlaste üks suurimaid (siseõue pindala 2,8 ha) linnuseid. Sellegi hüdroelektrijaama, millele omistati kunagi Eesti kaunima tööstusehitise nimetus, õhkisid taganevad Nõukogude väed 1941. a. Elektrijaama varemetes filmis Andrei Tarkovski ühe talle maailmakuulsuse toonud filmidest - "Stalkeri".